"ISIS" ja sellega seotud terroristlikud rühmitused on loodut ja juhitud juutide poolt!
Terroristlik rühmitus, mida tuntakse "ISIS"-e nime all, on viimasel ajal jõudnud pealkirjadesse, kuid väga vähesed teavad tõde selle pahatahtliku organisatsiooni kohta - nimelt, et see ei ole midagi muud kui vale kattevari ja organiseeritud programm mittejuudi inimeste hävitamiseks.
Islami programm ise on juutide juhitud asi, mille eesmärk on orjastada idapoolsed mittejuutidest inimesed - nagu võib näha järgmistest artiklitest:
https://exposingthelieofislam.wordpress.com/islam-doctrine-of-submission-and-slavery/
https://exposingthelieofislam.wordpress.com/judaism-christianity-and-islam-the-false-trinity-fighting-amongst-these-programs-is-all-a-facade/
Selles artiklis püütakse tõestada, et "ISIS" on järjekordne vale, mille eesmärgiks on läänemaailma mittejuutide pööramine idapoolsete mittejuutide vastu.
Miks (tegelikult) kasutatakse Egiptuse jumalanna nime?
"ISIS" tähendab väidetavalt "Islamiriik Iraagis ja Süürias". Vähemalt on see nende esitatav väliskuju. Teisalt on olemas võimas alateadlik seos, mida selle programmi loojad ära kasutavad. Nagu on öelnud paljud, kes näevad sellest rühmitusest läbi, MIKS ARAABLASED KASUTAVAD INGLISEKEELSEID VÄLJENDEID? See on seosetu ning see on esimene häirekell, mis annab märku, et "ISIS" ei ole araabia päritolu.
Edasise uurimise käigus selgub, et akronüümi "ISIS" on tegelikult pikka aega kasutanud Iisraeli salajane luuregrupp Mossad ja seda on nüüd taaskasutatud, et nimetada juutide juhitud terrorirühmitust. Vaadake seda:
Israeli Secret Intelligence Service.
Iga sõna esimene täht pealkirjas moodustab ISIS-e ja seda rühmitust on selle loomisest saadik lühidalt tuntud kui ISIS-t. Tegelikult on juudid need, kes juba ammu kasutavad oma terrorirühmituste jaoks nime Isis.
Miks see siis nii on?
Inimkonna (mittejuudi inimeste) algne religioon on Vana Paganlus. Lisateavet selle kohta leiate järgmistelt linkidelt: https://exposingthelieofislam.wordpress.com/iblis-and-the-djinn-the-original-gods/ https://exposingthelieofislam.wordpress.com/islamic-symbols-stolen-from-ancient-paganism-4/ https://exposingthelieofislam.wordpress.com/judaism-christianity-and-islam-the-false-trinity-fighting-amongst-these-programs-is-all-a-facade/ http://see_the_truth.webs.com/
Kuna meil, mittjuutidel, on tugev alateadlik side oma algsete paganlike juurtega, oli vaenlasel võimatu paganlust täielikult välja juurida. Seega varastasid nad selle asemel kõike, alates meie Vaimulikest Allegooriatest kuni meie pühade tavade, templite, meie Jumalate nimede ja tiitliteni välja. Enne kui nad neid väänasid, rikkusid ja asendasid nad need oma juudi saastaga ja seejärel pöörasid need meie vastu orjastamise tööriistadeks. Need sidemed, mis meil ikka veel on, võimaldavad vaenlasel ka meie mittejuutidest inimeste alateadvust kasutada, ammutades sellest võimsat energiat ja kasutades seda enda jaoks. Nad teavad täpselt, kuidas seda ära kasutada. Põhimõtteliselt ei ole nad mitte ainult varastanud meilt kõike, vaid nad on seejärel pannud selle, mida nad varastasid, meie vastu töötama. See on tavaline tava nii kristluse kui ka islami vaenlase programmides.
Nime ISIS kasutamine, lisaks sellele, et see on akronüüm, on veel üks näide sellest. Nagu enamik inimesi teab, on Isis võimsa Egiptuse jumalanna nimi. Isis kannab ka nimesid Inanna, Ishtar, Ostara, Astarte, Aphrodite, Al-Uzza, ASTAROTH jne. Isis on iidne jumalanna, kes ulatub tagasi inimkonna algusaegadesse, olles meie kõrval meie sünnist saadik. Kuna Isis on viljakuse, emaduse, kevade, sõja, ilu, hinge jumaliku naiselikkuse, seksuaalse ja romantilise armastuse ning teiste meie elu väga võimsate aspektide jumalanna, on mälestus temast sügaval meie alateadvuses.
Vaenlane on kasutanud seda nime selleks, et kasutada suurt hulka võimsat alateadlikku energiat, mida nad on püüdnud meie vastu suunata. Samal ajal on see selle Vanale Jumalannale rüvetamine ja löök näkku. Asjaolu, et nad on kasutanud seda nime oma "akronüümiks", ei ole juhus.
Mis on "ISISe" tegelik eesmärk?
Kõik teavad, mida "ISIS" ütleb, et nende eesmärk on - luua islamiriik. (Palun pidage meeles, et islam on vaid üks juudi programm. Vt ülaltoodud lingid). Kuid nende tegelik eesmärk on palju sügavam ja hõlmab palju mõlema poolega manipuleerimist.
Nad kontrollivad nii terrorirühmitust "ISIS" kui ka selle väidetavat opositsiooni. Eesmärk on jätta neile, kes on muidu teadmatuses, mulje, et nad võitlevad välisvaenlasest terroristi vastu. Tegelikkuses on tegemist hiiglasliku illusiooniga. Välisvaenlastest terroristi ei ole olemas. On ainult nende valeriühmitus, mis on vaid nende endi haru.
Mida nad on teinud? Nad on süüdistanud selle terrorirühmituse loomises ja tegevuses mittejuutidest araablasi, pöörates maailma tähelepanu ära endalt ja suunates selle teise rühma peale. See on neile mugav, sest see äratab viha ja raevu meie mittejuutidest inimeste seas, selle asemel, et suunata see viha ja raev tegeliku vaenlase vastu. Samal ajal kui meie omavahel võitleme, võivad nad vabalt jätkata nii nagu neile meeldib. Nende eesmärk on meid seestpoolt hävitada. Miks nad peaksid ise oma käed määrima ja meid tapma, kui nad saavad meid veenda seda tööd nende eest tegema? Nii on palju lihtsam. Nad tahavad, et me teeksime nende räpase töö, tekitades meie seas viha ja vaenu. See annab neile suurepärase võimaluse tegutseda meie enda hävitamiseks MEIE ENDA TOETUSEGA ja meie enda sõduritega. Nende töö on tehtud lihtsaks.
90% läänemaailmast karjub "võitle araablaste vastu", sest neid on petetud uskuma, et terrorirünnakud on araablaste tehtud, samal ajal kui juudid löövad pea püsti ja ütlevad rõõmsalt "meie aitame teid". Veel parem, toetage meid, liituge meie armeega ja me läheme koos nende vastu sõtta ja hävitame nad lõplikult". Niisiis, teil on mittejuudid, keda kihutatakse teiste mittejuutide hävitamiseks, samal ajal kui juudid naeravad nende saavutuste üle. See on pehmelt öeldes kurb olukord.
"ISISe" loomisel on veel üks põhieesmärk. See on saada toetust iisraellaste sõjale Lähis-Ida mittejuutidest elanike vastu, et nad saaksid selle maa hõlpsasti üle võtta. Nad on juba ammu tunginud Palestiinasse ja Gaza sektorisse, ajades meie idapoolsed mittejuutidest kolleegid oma kodudest ja maalt, millel nad on sajandeid tööd teinud, välja. Maast, mis kuulub õigusega neile kui algsetele MITTEJUUTIDEST elanikele.
See kõik on propaganda.
Siin on huvitav tsitaat ühelt endiselt USA julgeolekuagendilt: "Ainus lahendus juudiriigi kaitseks "on luua vaenlane selle piiride lähedale". Pigem vaenlase illusioon. http://www.globalresearch.ca/isis-leader-abu-bakr-al-baghdadi-trained-by-israeli-mossad-nsa-documents-reveal/5391593
"ISISe" tippjuhid on kõik verelt juudid.
Mõnele võib olla šokk, et "ISISe" asutaja on tegelikult Iisraeli kodanik, kellel on juudi vanemad ja esivanemad ning kes tegutseb juudi "mossadis". Abu Bakr Al Baghdadi on tegelikult Iisraeli kodanik ja mossadi salaagent Simon Elliot. Selle kohta on sõna otseses mõttes hulgaliselt tõendeid, kui keegi teeb vajalikud uuringud, hoolimata sellest, et seda on peavoolumeedias ägedalt maha vaikitud.
http://topinfopost.com/2014/08/08/isis-leader-al-baghdadi-is-a-jewish-mossad-agent-french-reports
*Märkus - ülaltoodud link toetab islami programmi. Selleks, et olla täiesti teadlik ja vabaneda täielikult sellest lõksust, millesse juudid teid on pannud, peate mõistma, et islam ise on vaid üks juudi suitsukate. Veel üks meie paganliku rahva hävitamise programm. Palun lugege kogu islamit paljastava veebilehe sisu.
Lisaks Simon Elliotile on veel palju teisi "ISISe" agente ja nendega seotud juudi juhitud terrorirühmitustes osalejaid, kelle tegelikud nimed tõestavad, et nad on juudi päritolu. "Adam Gadahn" on tegelikult Adam Pearlman, ADLi liige. Tema juudi päritolu on hästi dokumenteeritud. Siin on väljavõte Wikipediast: "Gadahni juudi isapoolne vanaisa Carl Pearlman oli tuntud uroloog ja kuulus Anti-Defamation League'i juhatusse. Gadahni sõnul oli tema vanaisa "innukas Iisraeli toetaja"." Selliseid näiteid on veel palju. Video, mille ma allpool lingi annan, on väga huvitav tõendamaks, et "ISIS" on juutide poolt juhitud. Taas kord sisaldab see video moonutatud teavet. Vaadake seda hoolikalt ja kasutage oma otsustusvõimet.
http://www.youtube.com/watch?v=CuRot1mvC9k
Kui te uurite, siis on selle kohta palju rohkem tõendeid.
Seega tekib küsimus, miks on kõik väidetavalt araabia terroristliku rühmituse juhid tegelikult juudid verelt? Vastus on- see ei ole üldse araablaste juhitud terroriorganisatsioon- vaid juudi illusioon, mille eesmärk on julgustada mittejuutidest inimeste hävitamist. Ei ole kahtlust, et selle operatsiooni taga on juudid, sest nad on tabatud otse teolt. Need on nende agendid, kes selle lõid, nende agendid, kes seda juhivad, nende agendid, kes selle ideed propageerivad ja nende agendid, kes teesklevad, et nad on selle vastu. See kõik on algusest lõpuni nende teha.
See link mainib ka seda, kuidas ADL võttis kontrolli Ameerika neonatsistlike liikumiste üle neid esile tõstes.
Siin on veel üks link, mida võiks uurida: http://wideawakegentile.wordpress.com/2014/03/19/adam-pearlman-head-joo-of-the-almossciada/
*Märkus - nad räägivad "judaismist islami usku pöördumisest". See on tegelikult võimatu, sest judaism ja islam on sisimas üks ja seesama. Kasutage oma mõistust, et näha läbi illusiooni!!! Lõpetuseks, on üsna ilmne, et need terroristlikud organisatsioonid on suitsukatted, mida kasutatakse selleks, et pöörata mittejuudid mittejuutide vastu ja edendada juudi ülemvõimu.
Mittejuudid ärgake üles!!!
Alljärgnev on väga informatiivne artikkel, mille on kirjutanud ülempreester Mageson. See sisaldab palju teavet islamiriigi kohta. Palun lugege tähelepanelikult.
"Islamiriik tuli suures osas välja Süüria konfliktist ja see konflikt võimaldas neil tõusta sinna, kus nad praegu on. Enamik Süürias võitlevatest mässuliste rühmitustest on Washingtoni, Iisraeli ja Saudi Araabia kolmikvõimu käsilased. Mässajad on peamiselt välismaa võitlejad, keda koolitatakse välja Jordaanias ja viiakse üle piiri. Iisrael on aidanud mässuliste käsundusüksusi, andes neile laagreid, haiglaid Golani kõrgendikul ja relvastades neid. Samuti aidates neid õhurünnakutega Süüria vägede vastu oma õhujõududega. Juba 13. aasta kevadel kasutas Iisrael Damaskuse vastu väikesemahulist taktikalist juudi biorelva selle eesmärgi raames.
Juudi neokonservatiivid määrasid Iraagile sihipärase poliitika, mis tegi kõik võimaliku, et luua korrumpeerunud, tagurlik ja nõrk uus Iraak ja suruda see destabiliseeritud olekusse. See poliitika pani inimesi väga imestama. See ei olnud ebakompetentsus, see oli sihipärane. Plaan Iraagi jaoks oli algusest peale tema kui riigi lõplik lagunemine. Juudid ei näinud kogu seda vaeva selleks et pidada kaks sõda Iraagi vastu ning et seejärel ehitada see ümber võimsaks riigiks, mis võiks nende vastu pöörduda. Loomulikult rääkisid nad palju jama juttu Iraagi vabastamisest ja selle piiramisest ja ülesehitamisest. See kõik on jama. Osa sellest plaanist oli see, et panna võimule šiiade domineeriv, korrumpeerunud valitsus, mis surus sunniite üha enam maha. See oli praeguse olukorra ja Islamiriigi võimuletuleku jaoks otsustava tähtsusega. See on nüüd ka sunniitide vabastusliikumine.
Süüria ja Iraagi riigipiirid on samuti kunstlikud, need lõid britid pärast piirkonna võtmist osmanitelt. Nad ei võtnud kunagi arvesse hõimu- ja etnilisi piirkondi. Iraagis olid alati sunniidid, šiiidid ja kurdid ning nad ei ole kunagi üksteisele meeldinud. Nii et paneme kümme aastat suurt destabiliseerimist, etnilist vaenulikkust ja juutide kontrollitud lääneriikide sekkumist, nagu näiteks varisõjad Süürias ja Liibüas. See oli vaid aja küsimus, millal midagi Islamiriigi sarnast juhtub.
Islamiriik astub vastu Iisraeli peamistele organiseeritud vaenlastele Lähis-Idas. Šiiaväele. Assad on šiiit, nii ka tema liitlased Jumala Parteis Liibanonis, mis on Iisraeli kaks korda võitnud, ja nii ka Teheran. Islamiriigi missioon on kogu šiiamaailma hävitamine. Ka juudid tahavad Baathismi kadumist. See on üks ideoloogia, mis oli kaasaegsete ühtsete Araabia rahvusriikide loomiseks, mis on Iisraeli teel ees. Süüria on viimane allesjäänud Baathistlik riik. Liibüa oli samuti moderniseeritud, progressiivne riik. Ma lugesin Gaddafi rohelist raamatut, see oli hästi tehtud raamat, mis kirjeldas Liibüa sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist paradigmat. Kirjutasin minevikus artikli Liibüast ja sellest, miks juudid selle hävitasid. Gaddafi oli hea mees ja moraalne juht, kes riskis oma eluga, et tõsta oma rahvas sõna otseses mõttes pimedast ajastust välja uude, peaaegu utoopilisse ühiskonda. Ta ei väärinud surma nii, nagu ta suri. Tuhanded tema inimesed surid selle Liibüa eest võideldes juudi käsilaste vastu, kes on hävitanud riigi ja viinud selle barbaarsesse seisundisse. Täpselt nagu on plaanis Süüria jaoks.
Islamiriik näib ka olevat kasulik Iisraelile, hävitades Iraagi ja jagades selle riigiks, kus sunniidid, kurdid ja šiiidid on pidevas sõjas. Bagdad oli niikuinii Teheranile liiga lähedale jõudmas. Minu arvates oli Islamiriik, nagu öeldud, viimases faasis, et saada püsivaks armeeks ja luua riik, mis püsib. See paneb Lähis-Ida islamimaailma aastakümneid kestvasse katkematusse sõtta. Loomulikult võivad juudid sellele kaasa aidata rahastamise ja relvadega. See toob kaasa selle, mida nad tahtsid. Islamiriik annab neile ka lõputu propaganda ja ettekäände edasiseks Lääne sõjaliseks sekkumiseks, mis on Washingtoni uus retoorika. Mõelge ka valelippudele nagu 911. Nad võivad igal ajal, kui nad tahavad, korraldada veel ühe ja süüdistada Islamiriiki.
Nii et kui Islamiriik ei ole loodud Iisraeli poolt, siis see on ikkagi kasulik Iisraeli agendale.
Kuid see võib olla lõpu toomine. Minu arvates on olukord Iraagis ajanud Bagdadi Teherani käte vahele, sest neil on vaja oma šiiitlikku liitlast, et kaitsta Lõuna-Iraaki, mis on šiiitlik, Islamiriigi eest. Teheran on juba saatnud vägesid. Kui Islamiriik saab piisavalt võimsaks ja Assadi Süüria läheb alla ja see toob kaasa massilise etnilise puhastuse šiiitide ja teiste mittesuuniitide elanikkonna seas. Ja jätab Jumala partei üksi radikaalse sunniidi kalifaadi ja Liibanoni sunniidi radikaalide vahele. Mis on nende jaoks ainult aja küsimus. Ja see jätaks Teherani isoleerituks ja kallutaks jõudude tasakaalu, mida nad näivad vajavat, et hoida Iisraeli ja seega Lääne agressiooni nende vastu kontrolli all. Mis tähendab, et Teheranile oleks see lõpp. Nende vastu suunatud majandussanktsioonide kogumise ja pideva sõjategevusega Islamiriigiga, mis oleks selleks ajaks suur fanaatikute alaline armee, kellel on lõputu džihaad meeles. Kes on vandunud ka Iraani vallutama. Mõelge, kui verine oli Iraagi-Iraani sõda. See sõda oli juudi-lääne, kes kasutas Iraaki Iraani vastu sateliitriigina. Milline oleks veel üks voor Islamiriigiga. Eelmine sõda on ikka veel tugevalt iraanlaste rahva teadvuses. See oli laastav.
Võib-olla vaadates šiiamaailma võimalikku lõppu ja peaaegu väljasuremist. Võib-olla otsustavad Damaskus, Teheran ja Jumala partei lihtsalt vallandada kõik, mis neil on, Saudi Araabia ja Iisraeli vastu, mis on nende kaks peamist tugipunkti Lähis-Ida sõjas. Ma usun, et olukord Lähis-Idas on võib-olla lõplikult jõudnud punkti, kust pole enam tagasipöördumist. Kui see juhtub, siis kasutab Iisrael oma Sampson-võimalust, võib-olla mitte ainult Lähis-Ida sihtmärkide vastu, vaid nagu nende juhid kiidavad, ka Euroopa sihtmärkide vastu. Juudid on juba praegu massiliselt Euroopat hülgamas. Nende niigi kriminaalselt hullumeelne juhtkond võib näha Iisraeli lõppu kui lõplikku lõppu ja otsustada kasutada põletatud maa poliitikat vihatud mittejuutide suhtes üldiselt.
Suur tegur on see, et Aabrahamlased usuvad, et selles piirkonnas peab toimuma ülemaailmne sõda, et tuua maailma lõpp ja nende jumala tagasitulek. Sadade miljonite inimeste kollektiivse alateadvuse jõud sajandite jooksul valatud psüühiline energia ja inimeste hulk, kes on proovinud seda programmi kõrgeimatel kontroll- ja rahvusvahelistel võimutasanditel, võib selle reaalsuseks teha.
http://www.voltairenet.org/article185085.html
John McCain, "araabia kevade" dirigent ja kalif
Thierry Meyssan
Kõik on märganud nende vastuolu, kes hiljuti iseloomustasid Islami Emiraati kui "vabadusvõitlejaid" Süürias ja kes täna on nördinud selle kuritarvituste pärast Iraagis. Aga kui see kõne on iseenesest ebajärjekindel, siis strateegilises plaanis on see täiesti mõistlik: samad isikud, keda eile esitleti liitlastena, peavad täna olema vaenlased, isegi kui nad on endiselt Washingtoni käsul. Thierry Meyssan paljastab allpool USA poliitikat "Araabia kevade" dirigendi ja kalif Ibrahimi pikaajalise partneri, senaator John McCaini erilise juhtumi kaudu.
Voltaire Network | Damaskus (Süüria) | 18. august 2014
italiano Português Türkçe Deutsch فارسى Español français polski русский Kreeka
Kas Barack Obama ja John McCain on poliitilised vastased, nagu nad väidavad, või töötavad nad koos oma riigi imperialistliku strateegia kallal?
John McCain on tuntud kui vabariiklaste juht ja õnnetu USA 2008. aasta presidendikandidaat. See on, nagu me näeme, ainult tegelik osa tema elulookirjeldusest, mis on kattevarjuks, et viia läbi varjatud tegevusi oma valitsuse nimel.
Kui ma olin Liibüas "Lääne" rünnaku ajal, sain vaadata välisriikide luureteenistuste aruannet. Selles öeldi, et 4. veebruaril 2011 korraldas NATO Kairos kohtumise, et käivitada "araabia kevad" Liibüas ja Süürias. Selle dokumendi kohaselt juhatas kohtumist John McCain. Aruandes kirjeldati üksikasjalikult Liibüa osalejate nimekirja, mille delegatsiooni juhtis tolleaegse valitsuse nr 2 mees Mahmoud Jibril, kes kohtumise alguses vahetas järsku poolt, et saada opositsioonijuhiks eksiilis. Mäletan, et kohal olnud Prantsuse delegaatide hulgas nimetati aruandes Bernard-Henry Lévy'd, kuigi ametlikult ei olnud ta kunagi Prantsusmaa valitsuses ülesandeid täitnud. Sümpoosionil osales ka palju teisi isiksusi, sealhulgas suur delegatsioon välismaal elavaid süürlasi.
Koosoleku järel kutsus salapärane Süüria revolutsioon 2011 Facebooki konto üles meeleavaldustele Damaskuses asuva rahvusnõukogu (Rahvusassamblee) ees 11. veebruaril. Kuigi sellel Facebooki kontol oli sel ajal väidetavalt üle 40 000 jälgija, reageeris selle üleskutsele vaid kümmekond inimest enne fotograafide ja sadade politseinike välgatust. Meeleavaldus lahenes rahulikult ja kokkupõrked algasid Deraas alles rohkem kui kuu aega hiljem. [1]
16. veebruaril 2011 arenes Benghazis käimasolev meeleavaldus Liibüa islami võitlusgrupi [2] liikmete mälestuseks, kes tapeti 1996. aastal Abu Selimi vanglas, tulistamiseks. Järgmisel päeval arenes teine üritus, seekord nende mälestuseks, kes hukkusid Taani konsulaadi ründamisel Muhamedi karikatuuride juhtumi ajal, samuti tulistamiseks. Samal ajal ründasid Liibüa islami võitlusgrupi liikmed, kes tulid Egiptusest ja keda koordineerisid tundmatud kapuutsiga isikud, samaaegselt nelja sõjaväebaasi neljas eri linnas. Pärast kolm päeva kestnud lahinguid ja julmusi algatasid mässajad Tripolitaania [3] vastu Kürenaica ülestõusu; terrorirünnak, mida lääne ajakirjandus esitles ekslikult kui "demokraatlikku revolutsiooni" Muammar el-Qaddafi "režiimi" vastu.
22. veebruaril viibis John McCain Liibanonis. Ta kohtus Saad Hariri partei (Tulevikuliikumine) liikmetega, kellele ta tegi ülesandeks jälgida relvade üleandmist Süüriale parlamendiliikme Okab Sakri ümber [4]. Seejärel kontrollis ta Beirutist lahkudes Süüria piiri ja valitud külasid, sealhulgas Ersalit, mida kasutati tulevases sõjas palgasõdurite toetamiseks.
John McCaini juhitud kohtumised olid selgelt Washingtoni kaua ettevalmistatud plaani käivituspunktiks; plaani, mille kohaselt Ühendkuningriik ja Prantsusmaa ründavad Liibüat ja Süüriat samaaegselt, järgides "tagantjärele juhtimise" doktriini ja 2010. aasta novembris sõlmitud Lancaster House'i lepingu lisa. [5]
Ebaseaduslik reis Süüriasse, aprill 2013
2013. aasta mais suundus senaator John McCain Türgi kaudu ebaseaduslikult Süüriasse Idlebi lähedale, et kohtuda "relvastatud opositsiooni" juhtidega. Tema reis avalikustati alles pärast tagasipöördumist Washingtoni. [6]
Selle liikumise korraldas Süüria hädaolukorra töörühm, mis vastupidiselt oma pealkirjale on sionistlik organisatsioon, mida juhib AIPACi palestiinlasest töötaja [7].
John McCain Süürias. Esiplaanil paremal on Süüria hädaabiüksuse direktor. Ukses, keskel, Mohammad Nour.
Toona avaldatud fotodel on märgata Mohammad Nouri, Põhjatormi brigaadi (Al-Nosra rinde, st al-Qaida Süürias) pressiesindaja, kes röövis ja hoidis Azazis kinni 11 Liibanoni šiiitlikku palverändurit. [8] Küsimusele tema läheduse kohta al-Qaeda röövijatele väitis senaator, et ta ei tunne Mohammad Nouri, kes oli ennast sellele fotole kutsunud.
Juhtum tekitas suurt lärmi ja röövitud palverändurite perekonnad esitasid Liibanoni kohtusüsteemi ees kaebuse senaator McCaini vastu kaasosaluse eest inimröövis. Lõpuks jõuti kokkuleppele ja palverändurid vabastati.
Oletame, et senaator McCain oleks rääkinud tõtt ja et Mohammad Nour oleks teda kuritarvitanud. Tema ebaseadusliku Süüria reisi eesmärk oli kohtuda Vaba Süüria Armee staabiülematega. Tema sõnul koosneb see organisatsioon "eranditult süürlastest", kes võitlevad "oma vabaduse" eest "Alouite diktatuuri" (sic) vastu. Reisi korraldajad avaldasid selle foto, et kinnitada kohtumist.
John McCain ja Vaba Süüria Armee juhid. Vasakul esiplaanil Ibrahim al-Badri, kellega senaator räägib. Kõrval brigaadikindral Salim Idris (prillidega).
Kui näha brigaadikindral Idriss Salemi, Vaba Süüria Armee juhti, siis võib näha ka Ibrahim al-Badri (vasakul esiplaanil), kellega senaator räägib. Üllatusreisilt naastes väitis John McCain, et kõik Vaba Süüria Armee vastutajad on "mõõdukad, keda võib usaldada" (sic).
Pilt
Kuid alates 4. oktoobrist 2011 oli Ibrahim al-Badri (tuntud ka kui Abu Du'a) Ameerika Ühendriikide poolt enim tagaotsitavate viie terroristi nimekirjas (Rewards for Justice). Kuni 10 miljoni dollari suurust preemiat pakuti igaühele, kes aitaks teda tabada. [9] Järgmisel päeval, 5. oktoobril 2011, kanti Ibrahim al-Badri ÜRO sanktsioonide komitee nimekirja kui Al-Qaida liige. [10]
Lisaks lõi Ibrahim al-Badri, keda tuntakse tema nime all Abu Bakr al-Baghdadi, kuu aega enne senaator McCaini vastuvõtmist Iraagi ja Levandi Islamiriigi (EIIL) - ja seejuures kuulus ta endiselt väga "mõõduka" Vaba Süüria Armee staabi koosseisu. Ta võttis enda omaks rünnakud Taji ja Abu Ghraibi vanglatele Iraagis, kust ta aitas 500-1000 džihadisti põgeneda, kes seejärel liitusid tema organisatsiooniga. See rünnak oli koordineeritud teiste peaaegu samaaegsete operatsioonidega kaheksas teises riigis. Iga kord liitusid põgenenud isikud Süürias võitlevate džihadistlike organisatsioonidega. See juhtum on nii kummaline, et Interpol andis välja teate ja palus 190 liikmesriigi abi. [11]
Omalt poolt olen alati öelnud, et tegelikult ei ole mingit vahet Vaba Süüria Armee, Al-Nosra Rinde, Islami Emiraadi jne vahel... Kõik need organisatsioonid koosnevad samadest isikutest, kes vahetavad pidevalt lippu. Kui nad esitlevad end Vaba Süüria Armeena, siis nad lehvivad Prantsuse kolonisatsiooni lippu all ja räägivad ainult "koer Bashari" kukutamisest. Kui nad ütlevad, et nad kuuluvad Al-Nosra rindele, siis kannavad nad al-Qaida lippu ja kuulutavad oma kavatsust levitada islamit maailmas. Lõpuks, kui nad ütlevad, et nad on Islami Emiraat, lehvitavad nad kalifaadi lippu ja teatavad, et nad puhastavad selle piirkonna kõigist uskmatutest. Kuid olenemata sellest, milline on nende silt, jätkavad nad samade kuritegudega: vägistamised, piinamised, mahalöömised, ristilöömised.
Kuid ei senaator McCain ega tema kaaslased Süüria hädaolukorra töörühmast ei esitanud välisministeeriumile nende valduses olevat teavet Ibrahim al-Badri kohta ega palunud tasu. Samuti ei ole nad teavitanud ÜRO terrorismivastast komiteed.
Mitte üheski maailma riigis, olenemata nende poliitilisest süsteemist, ei aktsepteeritaks, et opositsioonijuht on otseses kontaktis ja avalikult sõbralikult seotud väga ohtliku tagaotsitava terroristiga.
Kes siis on senaator McCain?
Kuid John McCain ei ole mitte ainult president Obama poliitilise opositsiooni juht, ta on ka üks tema kõrgemaid ametnikke!
Ta on tegelikult 1993. aasta jaanuarist alates Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi (IRI), NED / CIA vabariikliku haru [12] president. Selle nn "valitsusvälise organisatsiooni" asutas ametlikult president Ronald Reagan, et laiendada teatud CIA tegevusi seoses Briti, Kanada ja Austraalia salateenistustega. Vastupidiselt oma väidetele on see tõepoolest valitsustevaheline agentuur. Selle eelarve on heaks kiidetud kongressi poolt riigisekretäri eelarverivile.
Samuti on see anglosaksi salateenistuste ühisagentuur, sest mitmed maailma riigid keelavad tal igasuguse tegevuse oma territooriumil.
President Hosni Mubaraki kukutamise kavandamises Moslemi Vennaskonna heaks süüdistatuna võtsid kaks Kairos asuva Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi (IRI) töötajat, John Tomlaszewski (teine paremal) ja Sam LaHood (USA-Liibanoni demokraatliku valitsuse transpordiministri Ray LaHoodi poeg) (teine vasakul) varjupaika Ameerika Ühendriikide saatkonnas. Siin on nad koos senaatorite John McCaini ja Lindsey Grahamiga Liibüa ja Süüria "araabia kevade" ettevalmistaval kohtumisel. Veli Mohamed Morsi vabastas nad, kui ta sai presidendiks.
John McCaini poolt välisministeeriumi nimel tehtud sekkumiste nimekiri on muljetavaldav. Ta osales kõigis viimase kahekümne aasta värvilistes revolutsioonides.
Kui tuua vaid mõned näited, siis "demokraatia" nimel valmistas ta ette ebaõnnestunud riigipöörde põhiseadusliku presidendi Hugo Chávezi vastu Venezuelas, [13] põhiseaduslikult valitud presidendi Jean-Bertrand Aristide'i kukutamise Haitil [14], katse kukutada põhiseaduslik president Mwai Kibaki Kenyas [15] ja hiljuti Ukraina põhiseadusliku presidendi Viktor Janukovitši kukutamise.
Kui üks kodanik teeb mis tahes riigis maailmas algatuse teise riigi režiimi kukutamiseks, võib teda hinnata, kui ta on edukas ja uus režiim osutub liitlaseks, kuid ta saab karmilt hukka mõistetud, kui tema algatusel on negatiivsed tagajärjed tema enda riigile. Nüüd, senaator McCaini ei ole kunagi ahistatud tema demokraatiavastase tegevuse tõttu riikides, kus see on ebaõnnestunud ja kes on pöördunud Washingtoni vastu. Näiteks Venezuelas. Seda seetõttu, et Ameerika Ühendriikide jaoks ei ole John McCain mitte reetur, vaid agent.
Ja agent, kellel on parim võimalik katvus: ta on Barack Obama ametlik vastane. Sellisena võib ta reisida kõikjale maailmas (ta on kõige rohkem reisinud USA senaator) ja kohtuda hirmuta kellega iganes ta tahab. Kui tema vestluspartnerid kiidavad Washingtoni poliitika heaks, lubab ta seda jätkata, kui nad selle vastu võitlevad, annab ta vastutuse üle president Obamale.
John McCain oli teadaolevalt viis aastat sõjavangis Vietnamis, kus teda piinati. Ta osales programmis, mille eesmärk ei olnud mitte teabe väljavõtmine, vaid kõnepildi sisendamine. See pidi muutma tema isiksust, et ta teeks avaldusi oma riigi vastu. See programm, mida professor Albert D. Biderman uuris Korea kogemuse põhjal Rand Corporationi jaoks, oli aluseks Dr. Martin Seligmani uuringutele Guantánamos ja mujal [16]. George W. Bushi ajal enam kui 80 000 vangi suhtes rakendatud programm on muutnud paljud neist tõelisteks Washingtoni teenistuses olevateks võitlejateks. John McCain, kes oli Vietnamis murdunud, mõistab seega. Ta teab, kuidas džihadistidega hoolimatult manipuleerida.
Milline on USA strateegia Levandi džihadistide suhtes?
1990. aastal otsustasid Ameerika Ühendriigid hävitada oma endise Iraagi liitlase. Olles president Saddam Husseinile soovitanud, et nad peavad Kuveiti ründamist Iraagi siseasjaks, kasutasid nad seda rünnakut ettekäändena laia koalitsiooni mobiliseerimiseks Iraagi vastu. Kuid NSVLi vastuseisu tõttu ei kukutanud nad režiimi, vaid rahuldusid lennukeelutsooni haldamisega.
2003. aastal ei piisanud Prantsusmaa vastuseisust, et tasakaalustada Iraagi Vabastamise Komitee mõju. Ameerika Ühendriigid ründasid riiki uuesti ja kukutasid seekord president Husseini. Loomulikult oli John McCain selle komitee peamine toetaja. Pärast seda, kui nad andsid aasta jooksul riigi rüüstamise eest hoolitsemise erafirmale [17], üritasid nad Iraaki kolmeks eraldi riigiks jagada, kuid pidid sellest elanikkonna vastupanu tõttu loobuma. Nad üritasid 2007. aastal Bideni-Brownbacki resolutsiooni ümber uuesti, kuid taas ebaõnnestusid. [18] Siit ka praegune strateegia, mis üritab seda saavutada mitteriikliku toimija - Islami Emiraadi - abil.
Pilt
Operatsioon kavandati juba ammu ette, isegi enne John McCaini ja Ibrahim al-Badri kohtumist. Näiteks minu sõprade James ja Joanne Moriarty [19] poolt avaldatud Katari välisministeeriumi sisekirjavahetusest selgub, et 2012. aastal koolitati Katari kulul NATO Liibüas 5000 džihadisti ja samal ajal maksti tulevase kalifa jaoks 2,5 miljonit dollarit.
2014. aasta jaanuaris pidas Ameerika Ühendriikide kongress salajase koosoleku, kus ta hääletas rahvusvahelist õigust rikkudes Al-Nosra Rinde (Al-Qaeda) ja Iraagi ja Levandi Islami Emiraadi rahastamise heakskiitmise poolt kuni 2014. aasta septembrini. [20] Kuigi on ebaselge, mida sellel Briti uudisteagentuuri Reuters [21] poolt avalikustatud kohtumisel tegelikult kokku lepiti ja ükski USA meedia ei julgenud tsensuurist mööda minna, on väga tõenäoline, et seadus sisaldab džihadistide relvastamist ja väljaõpet käsitlevat osa.
Saudi Araabia väitis oma avalik-õiguslikus telekanalis Al-Arabiya, et islami emiraati juhib prints Abdul Rahman al-Faisal, kes on prints Saud al-Faisali (välisminister) ja prints Turki al-Faisali (Saudi Araabia suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis) vend [22].
Islami Emiraat kujutab endast uut sammu palgasõdurite maailmas. Erinevalt Afganistanis, Bosnias-Hertsegoviinas ja Tšetšeenias Osama bin Ladeni ümber võidelnud džihaadirühmitustest ei kujuta see endast mitte jääkjõudu, vaid tegelikult omaette armeed. Erinevalt varasematest rühmitustest Iraagis, Liibüas ja Süürias prints Bandar bin Sultani ümber, on nende käsutuses keerukad sideteenistused värbamiseks ja suurtes lääne koolides koolitatud tsiviilametnikud, kes on võimelised koheselt üle võtma territooriumi halduse.
Saudi Araabia ostis uhiuusid Ukraina relvad ja Türgi salateenistused edastasid need Islami Emiraatidele. Lõplikud üksikasjad kooskõlastati Barzani perekonnaga 1. juunil 2014 Ammanis toimunud džihadistlike rühmituste kohtumisel. [23] Islami Emiraadi ja Kurdistani piirkondliku valitsuse ühine rünnak Iraagi vastu algas neli päeva hiljem. Islami Emiraat hõivas riigi sunniitliku osa, samal ajal kui Kurdistani piirkondlik valitsus suurendas oma territooriumi üle 40%. Džihadistide julmuste eest põgenedes lahkusid usuvähemused sunniitide piirkonnast, sillutades teed riigi kolmepoolsele jagamisele.
Saudi Araabia ostis uhiuusi Ukraina relvasid ja Türgi salateenistused edastasid need Islami Emiraatidele. Lõplikud üksikasjad kooskõlastati Barzani perekonnaga 1. juunil 2014 Ammanis toimunud džihadistlike rühmituste kohtumisel. [23] Islami Emiraadi ja Kurdistani piirkondliku valitsuse ühine rünnak Iraagi vastu algas neli päeva hiljem. Islami Emiraat hõivas riigi sunniitliku osa, samal ajal kui Kurdistani piirkondlik valitsus suurendas oma territooriumi üle 40%. Džihadistide julmuste eest põgenedes lahkusid usuvähemused sunniitide piirkonnast, sillutades teed riigi kolmepoolsele jagamisele.
Rikkudes Iraagi ja USA kaitselepingut, ei sekkunud Pentagon ja lubas Islami Emiraatidel jätkata oma vallutusi ja veresaunu. Kuu aega hiljem, kui kurdi Peshmerga piirkondlik valitsus oli võitluseta taandunud ja kui maailma avaliku arvamuse emotsioonid muutusid liiga tugevaks, andis president Obama käsu pommitada mõningaid Islami Emiraadi positsioone. Peakorteri operatsioonide direktori kindral William Mayville'i sõnul on aga "need pommitamised tõenäoliselt ei mõjuta Islami Emiraadi üldist võimekust ja tema tegevust teistes Iraagi või Süüria piirkondades ". [24] Ilmselt ei ole nende eesmärk hävitada džihadistide armee, vaid ainult tagada, et iga mängija ei kattuks määratud territooriumiga. Pealegi on need hetkel sümboolsed ja on hävitanud vaid käputäie sõidukeid. Lõpuks oli Türgi ja Süüria kurdide PKK kurdide sekkumine see, mis peatas Islami Emiraadi edasiliikumise ja avas koridori, mis võimaldas tsiviilisikutel veresauna eest põgeneda.
Islami emiraadi ja selle kaliifi kohta liigub palju desinformatsiooni. Ajaleht Gulf Daily News väitis, et Edward Snowden on teinud selle kohta paljastusi. [25] Pärast kontrollimist ei avaldanud endine USA spioon aga midagi selle kohta. Gulf Daily News ilmub Bahreinis, mis on Saudi Araabia vägede poolt okupeeritud riik. Artikli eesmärk on vabastada ainult Saudi Araabia ja prints Abdul Rahman al-Faisal oma vastutusest.
Islami emiraat on võrreldav Euroopa kuueteistkümnenda sajandi palgaarmeedega. Nad pidasid ususõdu neile palka maksnud isandate nimel, mõnikord ühes, mõnikord teises laagris. Kaliif Ibrahim on kaasaegne kondoteerija. Kuigi ta allub prints Abdul Rahmanile (Sudeirise klanni liige), ei oleks üllatav, kui ta jätkaks oma eepost Saudi Araabias (pärast lühikest kõrvalepõike Liibanonis või Kuveidis) ja määraks kuningliku troonipärimuse Sudeirise klanni kasuks prints Mithabile (kuningas Abdullahi poeg, mitte vend).
John McCain ja kaliif
Ibrahim al-Badri, tuntud ka kui Abu Du'a, tuntud ka kui Abu Bakr al-Baghdadi, ehk kaliif Ibrahim, prints Abdul Rahman al-Faisali palgasõdur, keda rahastavad Saudi Araabia, Katar ja Ameerika Ühendriigid. Ta võib toime panna kõik õudused, mis on Genfi konventsioonidega riikidele keelatud.
Oma ajakirja viimases numbris pühendas Islami Emiraat kaks lehekülge senaator John McCaini hukkamõistmisele kui "vaenlasele" ja "topeltpetturile", meenutades tema toetust USA sissetungile Iraaki. Et see süüdistus ei jääks Ameerika Ühendriikides teadmata, avaldas senaator kohe avalduse, milles nimetas Emiraati "maailma kõige ohtlikumaks islamistlikuks terrorirühmituseks" [26].
See poleemika on vaid selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale. Seda tahaks uskuda ... kui ei oleks see foto 2013. aasta maist.
Thierry Meyssan
[1] Me edastasime pressiteateid, milles kinnitati, et Deraas toimunud meeleavaldus oli protest pärast vabariigi kohta vaenulikke loosungeid kirjutanud üliõpilaste vahistamist ja piinamist. Paljud kolleegid on siiski püüdnud kindlaks teha nende õpilaste identiteeti ja kohtuda nende perekondadega. Ükski neist ei suutnud seda teha, ainsad tunnistajad, kes rääkisid, tegid seda Briti ajakirjandusele, kuid anonüümselt, seega kontrollimata. Oleme nüüd veendunud, et seda sündmust ei ole kunagi toimunud. Süüria kaasaegsete dokumentide uurimine näitab, et tegelikult oli tegemist riigiteenistujate palkade ja pensionide tõstmisega. Sellega sai valitsus rahulolu. Sel hetkel ei olnud ükski ajaleht neid üliõpilasi maininud, selle loo leiutas Al-Jazeera kaks nädalat hiljem.
[2] Liibüa islami võitlusgrupi liikmed, s.t. al-Qaeda Liibüas, püüdsid Briti MI6 nimel mõrvata Muammar el-Qaddafi. Juhtumi paljastas Briti spioonivastase võitluse ohvitser David Shyler. Vt "David Shayler:" Ma lahkusin Briti salateenistusest, kui MI6 otsustas rahastada Osama bin Ladeni" ", Voltaire Network, 18. november 2005.
[3] Liibüa praegust kriisi käsitleva teabekogumismissiooni aruanne, juuni 2011.
[4] "Liibanoni parlamendiliige suunab relvakaubandust Süüriasse", tõlge Pete Kimberley, Voltaire Network, 13. detsember 2012.
[5] Sellega seoses viidatakse minu kuueosalisele sarjale "10 aastat vastupanu, Ameerika Ühendriikide sõda Süüria vastu".
[6] "McCain siseneb ebaseaduslikult Süüriasse", Voltaire Network, 30. mai 2013.
[7] " La Syrian Emergency Task Force, faux-nez sioniste " ("Süüria hädaolukorra töörühm, sionistlik nuku"), Réseau Voltaire, 7. juuli 2013.
[8] "John McCain kohtub Süürias inimröövijatega", Réseau Voltaire, 1. juuni 2013.
[9] "Terrorismi eest tagaotsitav", Rewards for Justice Program, välisministeerium.
[10] Julgeolekunõukogu komitee, mis loodi 15. oktoobri 1999. aasta resolutsiooni 1267 (1999) alusel, on tuntud ka kui "Al-Qaida vastaste sanktsioonide komitee". Registreerimine Ibrahim al-Badri (seekord nom de guerre al-Samarrai).
[11] "Džihadistide samaaegne vanglakaristus 9 riigis", tõlge Alizée Ville, Voltaire Network, 7. august 2013.
[12] " La NED, vitrine légale de la CIA " ("NED, CIA seaduslik kauplus"), par Thierry Meyssan, Оdnako (Russie), Réseau Voltaire, 6 octobre 2010.
[13] " Opération manquée au Venezuela " ("Venezuelas ebaõnnestunud operatsioon"), par Thierry Meyssan, Réseau Voltaire, 18 mai 2002.
[14] " La CIA déstabilise Haïti " ("CIA destabiliseerib Haiti"), Réseau Voltaire, 14. jaanuar 2004. "Riigipööre Haitil", Thierry Meyssan, Voltaire Network, 5. märts 2004.
[15] " L'expérience politique africaine de Barack Obama " ("Barack Obama Aafrika poliitiline kogemus"), par Thierry Meyssan, Réseau Voltaire, 9 mars 2013.
[16] "Saladus Guantánamo taga ", autor Thierry Meyssan, Оdnako (Venemaa), Réseau Voltaire, 20. mai 2010.
[17] "Kes valitseb Iraaki? ", autor Thierry Meyssan, Voltaire Network, 13. mai 2004.
[18] " La balkanisation de l'Irak " ("Iraagi balkaniseerimine"), par Manlio Dinucci, Traduction Marie-Ange Patrizio, Il Manifesto (Italie), Réseau Voltaire, 17 juin 2014.
[19] "Katari saatkonna ametlik dokument: Tripoli kinnitab 1800 Liibüas koolitatud islamiäärmuslase saatmist Süüriasse võitlema," The Truth Libyan War, 20. september 2013.
[20] " Les États-Unis, premiers financiers mondiaux du terrorisme " ("Ameerika Ühendriigid, maailma juhtiv terrorismi rahastaja"), par Thierry Meyssan, Al-Watan (Süüria), Réseau Voltaire, 3 février 2014.
[21] "Congress Approves Secret US weapons flow to 'moderate' Syrian rebels", Mark Hosenball, Reuters, 27. jaanuar 2014.
[22] "Iraagi ja Levandi Islamiriik eesotsas prints Abdul Rahmaniga", tõlge Alizée Ville, Voltaire Network, 4. veebruar 2014.
[23] "PKK paljastused ISILi rünnaku ja "Kurdistani" loomise kohta", Voltaire Network, 8. juuli 2014.
[24] "USA õhurünnakutel on piiratud mõju ISILile ", Ben Watson, Defense One, 11. august 2014.
[25] ""Baghdadi" Mossad koolitas", ""Gulf Daily News", 15. juuli 2014.
[26] "Senaator John McCaini avaldus terroristliku rühmituse ISILi kui "vaenlase" ja "ristisõduri" sihikule võtmise kohta", John McCaini büroo, 28. juuli 2014".
![The Alchemist7 [JG]](/data/avatars/m/1/1057.jpg?1704756197){kind=avatar}
![The Alchemist7 [JG]](/data/avatars/s/1/1057.jpg?1704756197){kind=avatar}
